1. Täida lüngad.
Martin Luther alustas 1517. aastal
naelutas oma...
tekkis
peamisteks erinevusteks katoliku(vana) osas on........
Uue konfessiooni tekkimise positiivseteks külgedeks ühiskonnas võiks
lugeda.......
ja
Negatiivsete külgedena saab tuua
sellega et
.Wittenbergi kiriku uksele. Selle tegevuse tagajärjel
(milline konfessioon?). Uue konfessiooni
2. Nimeta, milline usulahk(konfessioon) sai uusajal selles piirkonnas valitsevaks.
Ida-Euroopa -
Lõuna-Euroopa ja kesk Euroopa -
Põhja Euroopa -
3. Mida tähendab usuvabadus?
4. Nimeta kaks kiriku ülesannet varauusajal, mis tänapäeval on riigi kanda.
5. Milline sõda lõppes 1648. aastal Vestfaali rahuga? Millises piirkonnas see sõda toimus?
Miks on selle sõja lõpp oluline Euroopas?
6. Selgita, miks sinu arvates 16. ja 17. sajandil Euroopas oli palju ususõdasid? Miks pidid usu
nimel miljoni inimsed surema? Too välja kaks erinevat põhjust.
Ответы
1. Martin Luther alustas 1517. aastal naelutades oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. Selle tegevuse tagajärjel tekkis protestantismi konfessioon. Peamisteks erinevusteks katoliku (vana) osas on näiteks usuõpetuse ja rituaalide erinevused.
Uue konfessiooni tekkimise positiivseteks külgedeks ühiskonnas võiks lugeda usuvabaduse suurendamist ja uusi religioosseid võimalusi inimestele.
Negatiivsete külgedena saab tuua konfliktid ja ususõjad, mis viisid paljude inimeste surmani.
2. Uusajal sai selles piirkonnas valitsevaks:
- Ida-Euroopa: õigeusk
- Lõuna-Euroopa ja kesk-Euroopa: katoliiklus
- Põhja-Euroopa: protestantism
3. Usuvabadus tähendab, et inimesel on õigus valida ja praktiseerida oma usku või uskumatust ilma diskrimineerimise, tagakiusamise või sunduseta. See hõlmab ka õigust muuta oma usku või mitte kuuluda ühegi konkreetse usulahku.
4. Kaks kiriku ülesannet varauusajal, mis tänapäeval on riigi kanda, on:
- Hariduse andmine ja kultuuripärandi säilitamine.
- Heategevus ja sotsiaalne abi vaestele ning abivajajatele.
5. Vestfaali rahu lõpetas kolmekümneaastase sõja. See sõda toimus peamiselt Kesk-Euroopas. Selle sõja lõpp oli oluline Euroopas, kuna see viis usuvabaduse ja riikide iseseisvuse tunnustamiseni. See lõpetas ka ususõjad Euroopas ja seadis aluse kaasaegsele rahvusvahelisele õigusele.
6. 16. ja 17. sajandil oli Euroopas palju ususõdasid mitmel põhjusel:
a) Religioossed erinevused ja konfliktid katoliiklaste, protestantide ja teiste usugruppide vahel.
b) Poliitilised konfliktid ja territooriumide vallutamine, millele sageli kaasnesid usulised komponendid.
c) Feodaalsüsteemi lõppemine ja uute riikide tekkega kaasnenud võitlused usu ja võimu üle.
Need konfliktid viisid usuliste põhjuste tõttu miljonite inimeste surmani, kuna usuvahetajaid ja uskumatuid peeti sageli hereetikuteks ning neid kiusati või tapeti usuvahetuse tõttu.